Projekt, kus hiljuti (21.07-31.07) käisin, toimus Türgis, Istanbulis. Teemaks oli "Join Film". Juba enne projektile minekut sai infopakist lugeda, et hakkame seal filmi tegemisele keskenduma. Kohale jõudes oli meil terve päev aega, et hotelli ja sealse keskkonnaga ära harjuda. Iga päeva hommikud algasid hommikusöögiga, millele järgnesid mängud, mis olid lõbusad ja aitasid nii-öelda täielikult üles ärgata. Esimestel päevadel oli lõunategevusteks erinevad team-building ja nimemängud. Hiljem hakkasime juba filmide tegemisele keskenduma. Õhtused tegevused olid kultuuriõhtud, talendishow ja Oscarite gala, kus parimad filmid said auhinnad.
Mulle meeldisid kultuuriõhtud kõige rohkem, sest nendelt sai väga huvitavaid teadmisi teiste kultuuride kohta. Projekti üleüldine meeleolu oli mega nunnu. Kõik osalejad olid avatud meeltega ja suhtlemine polnud keeruline. Mulle meeldis ka see, et meile oli jäetud päevade vahele vaba aega. Seda sai kasutada ümbruse avastamiseks või rannas päevitamiseks. Lahkudes oli kurb ära minna, sest kõik olid omavahel juba nii lähedasteks saanud. Erich
2 Comments
In July Seiklejate Vennaskond had hosted Tartu’s youth exchange APV (Advanced Planning Visit). Six people from Estonia, Poland and Spain met in Tartu, other teams from Croatia, Romania and Portugal joined us online. We met to discuss the August youth exchange curricula and how to make it interesting and exciting for everyone. It was quite a new experience for our young members, but we managed it very well.
We had only one full day of discussion. Participants from other countries arrived the day before and left the day after. Our youth worker Liisbeth met everybody and delivered them to the apartment. Next morning, we started our meeting. At first, we had a little bit of ice-breaking and get to know each other activities. Soon after that we started to discuss our expectations & fears about the exchange, and assigning roles and responsibilities. We spoke about what activities we are going to make and how to improve it. Also, we spread tasks and topics about hate speech and human rights between all teams from different countries. As each country is preparing materials before the exchange, it helps participants to learn about the topics before so they can be more involved during the exchange. This meeting was very productive, as each team member was included in the discussion and offering their excellent ideas. We also had a bit of time to explore the city of Tartu during Lunch and Dinner breaks. It was very nice sunny weather, so all the present guests had an opportunity to enjoy Tartu. At the end of the day, we had a tasty dinner together at the Aparaat restaurant and after that we said goodbye to each other. Next morning our guests were on the way back home. Now we are waiting for the beginning of our exchange to meet each other again. I had an amazing opportunity to take a part in Erasmus+ project called “Share, Create, Enjoy” in Istanbul which happened on 12-21.07.
Besides Estonian participants there were participants from Turkey, Romania, Lithuania, Denmark, Norway - 60 people in total! We were living in a small hotel in Silivri, which provided us food, accommodation and workshop place. Organization of entertainment activities and workshops was made by Süleyman Ayaz Karadag and Mehmet Altuntop. Due to their professionalism and fun personality project felt hundred times more interesting and useful. There were numerous activities where it was needed to use team work, your logic, your character and physical strength. Through project I realized how much development in certain areas i got and that is why I would hundred percent go to another project with Seiklejate Vennaskond one more time. I highly recommend everyone to participate at least once in those kind of projects to understand how it feels to think outside the box while being surrounded by beautiful people from all around the world! Ljubov 18. juulist 23. juulini toimus Itaalias Valverdes koolitus „Social Theatre Toolbox“, mille teemaks olid teatraalsed eneseväljendusvahendid ja sotsiaalne teater. Projektist võtsid osa noorsootöötajad Küproselt, Kreekast, Slovakkiast, Portugalist, Hispaaniast, Ungarist, Leedust, Soomest ja Eestist. Meid (2 Eesti osalejat - toim.) juhendasid koolitajad Elisabetta ja Alessandra Teatro della Zucca’st.
Kuna minu igapäevatöö on olla koolis õpetaja, tundsin, et soovin suvel end täiendada teemadel, mis on südamelähedased ning mida oleks võimalik ka ajalootundides rakendada. Minu eestlasest projektikaaslane on samuti õpetaja, mis võimaldas meil kohe väga algusest peale ühise keele leida ning üksteisele toeks olla. Koolitus oli intensiivne, emotsionaalne ja põnev. Osalejad õppisid professionaalidelt mitmesuguseid tööriistu – kuidas töötada puuetega inimestega, kuidas ennast väljendada, samuti ka dramaturgilisi ja lavastuslikke meetodeid. Lisaks oli igal osalejal võimalus teistele tutvustada praktikaid, mis sobivad sotsiaalse teatri konteksti ning mis on neid hästi teeninud. Kogu koolitusnädal oli üles ehitatud väga praktilistele ülesannetele, mis nõudsid koostöö- ning kuulamisoskust ja oma mugavustsoonist välja astumist. Kõik ülesanded lõppesid refleksiooniringiga, mille juures oli minu jaoks huvitav näha, kuidas keeleoskus ei saanud kellelegi takistuseks – alati oli võimalik üksteist mõista! Kindlasti oli sellel koolitusel minu jaoks suur väärtus. Tegu oli ka esimese Erasmus+ projektiga, kus ma osalesin, mistõttu olen eriti rõõmus, et minu kogemus oli niivõrd positiivne ja emotsioonidest pakatav! Sain väga mitmesuguseid ideid, mida kasutada igapäevaselt koolitunnis või lastelaagrites. Samuti on hindamatu väärtusega kontaktid, mis selle nädalakese jooksul loodud said. Suur tänu Seiklejate Vennaskonnale ja Teatro della Zuccale! Helina Teatro della Zucca FB. Teatro della Zucca Instagram 27.06. - 05.07.2022 viis Permacultura Cantabria läbi Hispaanias, täpsemalt Penagoses koolituse “Discovering Sexist Behaviours in Youth”, millest võttis osa ka kaks seiklejat. Lisaks Eestile oli esindatud ka Poola, Bulgaaria, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa, Slovakkia, Austria, Kreeka ja ka Hispaania – kokku oli 20 osalejat. Koolituste esimestel päevadel oli rõhk üksteise tundma õppimisel, juhendajad viisid läbi nimemänge ja ice-breakereid, mis kindlasti soodustas enda avamist suures grupis ja ka edaspidist rühmatööd. Viimane leidis aset igal pärastlõunal peale teooriaga tutvumist. Juba esimesel päval peale naasmist õppisime tundma neuroteadust ning seda, miks on oluline seda teemat käsitleda ka seksismist ja noorsootööst rääkides. Sama päeva päratlõunal alutasime ka teema praktilise poolega, jagunesime rühmadesse ning iga grupp keskendus ühele konkreetsele soolisevõrdsuse probleemile. Järgnevad päevad järgisid enam-vähem sama kondikava. Hommikuti õppisime põhjalikumalt tundma seksismi ja selle liike, proovisime mindfulnessi erinevaid tehnikaid ning rääkisime eneseavanemiseks turvalise keskkonna loomisest. Grupitööde, praktiliste harjutuste ja teooria omandamise kõrvalt tutvusime ka Hipaania kultuuri ning kohalike ettevõtetega. Juustuvabrikus sai oma kätega proovida juustumassi nõrutamist ja vormidesse pressimist. Käisime ka Cabarceno loomapargis, mis asub vanade kaevanduste aladel ning on üks kuulsaimaid terves Hispaanias ja meie ööbimiskohast ainult paari kilomeetri kaugusel. Penagos oli täis loodust ja loomi: mägesid, lehmi, lambaid. Meie Hispaania kogemine aga ei piirdunud ainult põldude ja mägedega, tegime ka kõrvalepõike linnadessse Santillana del Mar ja Santander. “Discovering Sexist Behaviours in Youth” näol oli tegemist huvitava ja kindlasti vaheldusrikka koolitusega, mis andis meile hea ülevaate nii projekti teemast endast kui ka kohalikust kultuurist ning eluoludest. Laura & Kalli “Connecting Youth Work” projekt Portugalis oli minu jaoks väga olulise mõjuga. Uued õpitud teadmised sotsiaalmeediast, graafilisest disainist ja sihtgrupini jõudmisest aitavad mul nüüd veel paremini kogu suuremat pilti näha eriti sihtgruppidega suhtlemisel.
Lisaks suurele hulgale vajalikule informatsioonile, nägin ja kogesin esimest korda Portugali kultuuri, loodust ja toitu. Korraldajate poolne pingutus ja tegevus oli väga organiseeritud ja läbi mõeldud, alustades sessioone täis päevakavadest, lõpetades meie projekti suurema eesmärgi - sotsiaalmeedia käsiraamatuga, mis valmis kõigi osalenute käe all. Kõige suurem võlu seisneb projektides siiski uute inimeste ja kultuuride tundma õppimises ning iseseisvas reisimises ja maailma avastamises. Arvan, et Erasmus projektide töö on nii oluline andes noortele selle maailma avastamise ja reisimise pisiku, mis annab tõuke veel suurematele muutustele Euroopa noorte elus. Neid mälestusi ja kogemusi ei unustata! Helerin 29.04.2022 kuni 07.05.2022 toimus Küprosel Agrose külas noortevahetus, millest võtsid osa kuue riigi noored. Projekti nimi on küll kokku pandud noortevahetusel osalevatest riikidest (Romania, Estonia, CYprus, Croatia, Lithuania, Espana), kuid tähistab ühtlasi ka noortevahetuse teemat, milleks sel korral oli taaskasutamine.
Reis Küprosele sujus tüütute ootamistega lennujaamades, sest otselendu vajalikul kuupäeval ei toimunud ning päris mitmete lendude väljumised hilinesid. Projekti sihtkohta, Agrose külasse, jõudsid eestlased ööl enne projekti algust ja unetunde tuli esimesel ööl üpriski vähe. Õnneks möödus projekti esimene päev pigem ice-breaking mängude ja üksteise tundma õppimisega. Projekti alguses tehti osalejatele ka külas ringkäik, kus näidati kohalikke tööstuseid, kommivabrikuid jms. Ühe pisikese küla kohta oli seal kõik vajaminev endal olemas. Järgnevatel päevadel toimusid enamuse ajast workshopid. Töötubasid viisid läbi nii korraldajad kui ka projektis osalevate riikide esindajad. Iga riigi esindajad pidid varasemalt kokku lepitud teemal ühe workshopi ette valmistama. Tundus, et kõige enam meeldis osalejatele Hispaania töötuba. See koosnes kahest osast. Esimesel päeval käisime gruppidega prügi korjamas ning järgmisel päeval meisterdasime leitud prügist põnevaid ja ilusaid asju.Kindlasti said paljud taaskasutamise osas targemaks ning tekitas nii mõneski huvi, et enne ostmist tasub mõelda, et millest antud toode valmistatud on ning kas seda saab ka hiljem taaskasutada. Traditsiooniliselt noortevahetusele toimusid projektis ka kultuuriõhtud, kuhu olid iga riigi esindajad enda kodumaalt kaasa võtnud head ja paremat. Nendest õhtutest on kõige paremini meelde jäänud hispaanlaste sangria ja horvaatide poolt tutvustatud Koktel ljubavi laul. See laul tuletab toimunud projekti meelde ka edaspidi. Kuigi kultuuriõhtud olid ainult kahele õhtule paigutatud, siis ka ülejäänud õhtutel toimusid erinevad tantsupeod ning inimesed said omavahel rohkem suhelda. Samuti oli meil terve projekti vältel ka salajane secret friend, kuid sel korral ei olnud meil ümbrikuid vms kohti, kuhu pisikesi kinke ja sildikesi jätta, vaid need pidi salaja koos teiste inimeste abiga õigele inimesele toimetama. See lisas sellele palju põnevust! Noortevahetuse lõpus saime ikka teada ka, kes kelle salasõber oli. Terve projekti vältel toimus kaks väljasõitu suurematesse linnadesse. Ühel päeval külastasime Nicosiat ning teisel Limassoli. Nicosias külastasid osalejad pigem poode ja pubisid ning Limassolis veedeti enamus päevast rannas. Mõlemas linnas oli osalejatel piisavalt aega linnaga iseseisvalt tutvuda. Tervet projekti saatis Küprosel päike ja soe ilm, mistõttu tulid vähemalt eestlased tagasi kodumaale natukenegi jumekamatena. Projekti lõpus panime ka igaüks kirja ühe sõnaga, milline see projekt oli. Neid nüüd lugedes tundub küll, et kõigile meeldis 20.04.2022-28.04.2022 toimus Rootsis, Flodas sotsiaalmeedia teemaline noortevahetus.
Sotsiaalmeediat kasutame me kõik - vähemal või rohkemal määral. Projekti “Live free use your phone wisely” käigus saime arutleda sotsiaalmeedia nagu Facebook, Instagram, TikTok, Snapchat jne mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele - kuidas need kõik meid mõjutavad. Projekt kestis nädal aega, mille jooksul korraldati väga palju erinevaid töötube, kust saime kõik osa võtta. Arutelusid oli erinevatel teemadel, kuid kokkuvõtvalt oli selleks ikkagi sotsiaalmeedia. Tõime gruppidena välja sotsiaalmeedia kasutamise positiivsed ja negatiivsed argumendid. Projektiga tõsteti osa võtnud noorte teadlikkust, kuidas sotsiaalmeediat turvalisemalt kasutada. Üks suurimaid probleeme sotsiaalmeedias on küberkiusamine ning selle kohta oli meil võimalik enda linnapäeval intervjueerida kohalikke inimesi ja uurida palju nemad antud teema kohta teavad ja kuidas saaks küberkiusamist ära hoida. Teise suure osana projektist moodustas ka teema, et kuidas kasutada telefoni mõistlikumalt. Väga paljud on oma telefonidesse kui kinni naelutatud ja telefonis veetmise tunnid väga kõrgel. Noortevahetuse käigus oli meile korraldatud väga palju erinevaid töötubasid ka sellest, kuidas oma aega nutitelefonidesse vähem investeerida. Veel ühe osana projektist moodustasid kultuuriõhtud. Projekti esimese tegevuspäeva õhtul pakkusid oma kultuuri nautimiseks nii Eesti kui Põhja-Makedoonia. Esimeseks olime planeerinud viktoriini Kahootis, kus said end proovile panna kõik osalised kui palju nad meie kohta tegelikult teavad. Samuti tutvustasime teistele vanarahva kombeid tehes vägikaikavedu ja õpetades selgeks Kaera Jaani sammud. Põhja-Makedoonia oli oma presentatsiooni väga hästi ette planeerinud, justkui õpikust oleks maha võetud. Oli väga meeleolukas õhtu. Projekti jooksul oli meile ettenähtud ka üks linna külastamise päev, kus meil avanes võimalus tutvuda Göteborgi iluga ja eluga. Päev Göteborgis lähendas kindlasti tervet gruppi ja inimesed muutusid palju vabamaks. Projektis oli noori viiest riigist - Rootsist, Põhja-Makedooniast, Kreekast, Itaaliast ja Eestist. Väga palju erinevaid ja huvitavaid inimesi. Palju huvitavaid jutuajamisi ja ühiseid ettevõtmisi nagu näiteks saunaõhtu ja võrkpalli mängimine pauside ajal. Seltskond oli väga positiivseid ja avatud toredaid inimesi täis ning kõikidega sai maha peetud häid vestluseid. Suhtlus oli kõikidega inglise keeles, mis oli suurepärane võimalus enda keeleoskus proovile panna. Kõige huvitavam oli näha teiste riikide kultuure ja neid tundma õppida, selle jaoks oli kaks õhtut kultuuriõhtud. Nendel õhtutel saime ülevaate kõige huvitavamatest faktidest ja palju kultuurilisi nalju kuulda, samamoodi õppisime palju tantse ja saime ka riikide populaarsemaid suupisteid proovida. Suvise juulikuu lõpus kogunesid noored Eestist, Hispaaniast, Ungarist, Itaaliast ja Makedooniast Hispaanias Barcelona külje all asuvasse Rubi linna. Projekti eesmärk oli tundma õppida sõjapõgenike reaalsust. Peamiselt keskenduti Lääne-Sahara põgenike olukorrale, kes on olnud juba sõjakonfliktis rohkem kui 40 aastat. Kokku keskenduti projekti teemadele seitse päeva, millest esimestel päevadel tutvusime osalejate riikide sõjapõgenike olukorraga ning saime neid omavahel võrrelda. Lisaks tutvustasid mitmed sõjapõgenikega tegelevad organisatsioonide liikmed hetkelist olukorda Lääne-Saharas ning kirjeldasid enda igapäevaseid tööülesandeid. Samuti näidati meile dokumentaalfilme, mis olid filmitud põgenikest aktivistide poolt ning nägime kui rusuv on sõjapõgenike olukord ja saime teada, et tavaliselt sellised kaadrid meediasse ei jõua. Lisaks õpetati, kuidas teha seadusega kooskõlas videot, kui satud peale inimõiguste vastastele tegevustele. Hispaania linn Rubi on oma olemuselt väga põgenike sõbralik ning tänavapildis on näha palju põgenike teematikaga tänavakunsti.
Projekti toimumise ajal toimus Rubis linnafestival, mille viimasel päeval esinesime grupi poolt loodud etteastega. Tegime ühiselt laulu sõjapõgenike toetamiseks ning laulus olid ka eestikeelsed sõnad. Projekti jooksul toimusid igaõhtuselt kultuuriõhtud, kus osalevad riigid tutvustasid enda kultuuri ja pakkusid rahvustoite ning tantsiti rahvustantse. Kasutasime laulus Leelo Tungla laulusõnu: “Kõige tähtsam inimestel pole paksus ega pikkus Kõige tähtsam elu kestel kõigi jaoks on inimlikkus Kui kord inimene oled, siis mõtle oma peaga, Ja kui teiste sekka tuled, püüa tulla ikka heaga” Kooliaasta lõpus tekkis mõte ise loobuda õpetaja rollist ja pikendada oma suve koolitusega välismaal. Minu suurimaks kriteeriumiks oli teema ehk siis soov oli leida mingi koolitus või konverents, mis oleks kuidagimoodi seotud kliimamuutustega. Selline ideaalne teema leiduski kui uurisin Seiklejate Vennaskonna blogi, mistõttu maandusin „RESILIENS“ koolitusele Prantsusmaal, Fayssacis.
Teele asusin Prantsusmaale juba 14.07, kuna Eestist Lõuna-Prantsusmaale minek pole just kiviga visata. Ent seetõttu sain avastada imearmast Toulouse`i, kus minu saabumise puhul oli alanud ebatavaliselt kuum ja pikk kuumalaine. Olles näinud ära kaunid kirikud, kirkad pargid ja maitsvate roogadega kohvikud, viis mu teekond mind järgmisel päeval Fayssaci. Olimegi Fayssaci`s 15.07 kuni 22.06 ehk plaanis oli kenasti Võidupühaks ja Jaanipäevaks koju jõuda. Esimese asjana projekti asukohta kohale jõudes vaimustas meid kõiki, nii mind kui ka hispaanlasi, kreeklasi, prantslasi, sakslasi kui ka ungarlasi, suur bassein meie väikese maavilla kompleksi ees. See oli koht, kus me järgneva nädala jooksul jälle ja jälle lohutust ning meelelahutust saime. Olles ära kuulanud vajaliku info projekti kohta ja valinud välja toad meile näidatud kolmes majakeses, saime asuda üksteisega tutvuma. Minu rõõmuks oli mitmeid inimesi, kes rääkisid ka saksa keeles, nii Saksamaad esindavad sakslased kui ka süürlane ja iraaklane rõõmustasid mind nädala jooksul valmisolekuga minuga saksa keelt harjutada. Koolituse raames sai uurida ökoloogilisi muutuseid põhjustavaid elemente mitmest erinevast nurgast, meetodid probleemi käsitlemiseks oli mitmekülgsed ja lõbusad, hoolimata teema tõsidusest. Esiteks mängisime mulle varasematest koolitustest tuttavat „Climate Fresk“ mängu, kus tuli leida seoseid probleemide ja tagajärgede vahel looduses ning inimelu mõjutavates sündmustes. Küll aga uurisime ka iseseisvalt näiteks mere või õhu saastatust ja väljendasime uusi teadmisi ning mõtteteri nii näidendeid tehes kui ka loodusest leitud materjalidest tehtud kunsti abil. Nädala jooksul pidasime paljusid arutelusid nii omavahel kui ka väljaspoolt külalistega, eriti põnev oli vestelda kliimaaktivistidega, kes on aastakümneid silmas pidanud Prantsusmaa elukeskkonna heaolu. Oma tegevustes mõtlesime ka tulevikule ja arutlesime ideaalse linna üle ning hiljem ka valmistasime ideaalse linna makette käepärastest materjalidest. Minu rõõmus sain oma grupiga, kes koosnes hispaanlastest ja ungarlastest, disainida ümber oma pikaaegset elukohta Tartut, mis tegi ülesande veelgi põnevamaks. Kokkuvõtteks saime mõelda, kuidas me ise saame muutustele kaasa aidata nii süsteemi siseselt kui ka väliselt. See oli päris motiveeriv, et julgemini hakata kliimamuutuste teemaga tegelema nii koolis kui ka väljaspool kooli. Pean ütlema, et nii meelelahutuslikku aga samas huvitavat koolitust ei osanud oodata, minu lootused saada inspiratsiooni tööks õpilastega said täidetud mitmeti, nii suure ürituse korraldusliku ja läbiviijate suhtlemisoskuste poolelt kui ka sisu osas tekkis paar ideed, mida ise võiks mugandades ka õpilastega katsetada. Jääb vaid tänada Seiklejate Vennaskonda võimaluse eest koolitusele minna ja ViaBrachyt koolitust korraldamast! |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
July 2024
Categories |