9.08-5.09.2022 osalesime viiese Eesti naiste pundiga Põhja-Makedoonias keskkonnateemalises projektis. Meie põhilised tegevused viidi läbi väikeses umbes 5000 elanikuga mägilinnakeses Kruševos, mis lõi asukohana mõnusalt isoleeritud tunde ja välised segajad nagu suurlinna kära, uudishimu ööklubide vms vastu suudeti sellega hoida minimaalsel tasemel. Oli mõnus end muust maailmast välja lülitada ning pauside ajal hotellitoa rõdult võimsat mägede vaadet ja vaikust nautida.
Tegemist polnud aga kuigi laiskeva puhkusega! Iga päev hommikust õhtuni olime hõivatud erinevate ülesannetega. Meie lemmikuteks osutusid need, kus saime ka küla peal ringi jalutada ja n-ö välitöid teha. Tutvudes kohalike keskkonnaprobleemidega, sattusime sedasi vestlema peamiselt vanade inimestega, kes tegelesid parajasti erinevate ettevalmistustega talveks: küttepuude varumisega, alõtšade ja muude viljade korjamisega, puravike, paprikate ning tubaka kuivatamisega oma verandal. Üldiselt ei paistnud elu Põhja-Makedoonias kuigi roosiline - suur osa elanikkonnast elab vaesuses ega ole näiteks prügi sorteerimisest veel midagi kuulnud. Meid pani see oma kodumaad aina enam väärtustama. Projekti neljandal päeval oli meil võimalus ka väljasõiduks kuurortlinna Ohridisse, kus keskkonna aspektist oli kõik ääretult euroopalik ja puhas ehk tegemist pole üldse tüüpilise pildiga Põhja-Makedoonias. Tegime oma leidudest, mõtetest ja kogemustest kogu projekti jooksul palju ettekandeid ülejäänud osalejatele, mis arendas tunduvalt meie inglise keele ja esinemisoskust. Osalevatest riikidest olid lisaks Eestile esindatud veel Türgi, Horvaatia, Serbia ning Põhja-Makedoonia enda noored. Meie kogemus kokkuvõtvalt oli igati suurepärane ja õppisime midagi iga riigi keskkonna ja kultuuri kohta. Eesti riigi tutvustamisel viisime läbi menuka online viktoriini, kus selgus muuhulgas, et Eestis on elanike arvu kohta kõige rohkem supermodelle maailmas :) Ainus negatiivne osa antud riikide nimekirja puhul oli, et kuna horvaatlased, serblased ja makedoonlased saavad oma emakeeles rääkides omavahel ideaalselt aru, tekkis nende kolme riigi vahel suurem vennastumine ja õestumine, mis jättis eestlased ja türklased veidi väljajäetuks. Kiidame korraldaja asjatundlikkust taolise projekti korraldamisel. Marija ning tema meeskond oli isegi öösel kättesaadav, alati kindla käe ja läbimõeldud plaaniga, ääretult hea inglise keele oskusega ja teadlik keskkonnateemade osas. Loodame antud organisatsiooniga tulevikuski koostööd teha ja siis juba on õueülesandeid ajakavas loodetavasti veel rohkem :)
0 Comments
Sel sügisel oli minul õnn pikendada oma suve kahe nädala võrra ja veeta see aeg maagilises Sant’ Agata de Gotis. Meie 5 eestlasega olid veel ühes Bulgaarlased, Türklased, Leedulased, Itaallased ja tegelikult ka kohalikud noored, kes tundsid palju huvi meie tegevuste vastu ning oma inglise keele oskuste treenimise vastu. Nendel päevadel jõudsime teha meeletult palju.
Põhiline fookus oli traditsiooniliste mängude mängimisel. Meie eestlastena tutvustasime mänge oma lapsepõlvest nagu värvipott ja valgusfoor, vestsime eestikeelseid lugusid ja lasime nende järgi pildid joonistada, tantsisime meile omaseid tantse, tutvustasime laulu- ja tantsupeo kultuuri ning jagasime eestlaseks olemise põhivara. Õppisime, et paljud meile südamelähedased mängud on ilma riigipiirideta ja saime üheskoos teiste rahvustega jagada noorusea nostalgiat. Lisaks sellele jagus ka aega, et süüa palju pastat, õppida erinevaid keeli, jalutada, nautida kohalikke vaateid ning kindlasti ka luua sõprussuhteid, mis jäävad alles isegi nüüd, kui kõik me võluvast Sant’ Agatast lahkusime. - Merle ✦•····································································································•✦•····································································································•✦ Projekt “Learnig by gaming” Itaalias oli minu esimene Erasmuse projekt, millest osa võtsin. Olen tänulik selle imelise võimaluse eest õppida nii palju uut. Õppisin tundma erinevaid kultuure ja nende iseärasusi ning kuidas olenemata erinevustest siiski hästi kommunikeerida. Nägin, kuidas mängud võivad inimesi ühendada, kuid samas ka eri arvamustele viia nii kultuurilises kui ka igaühe isiklikus võtmes. Mind pani imestama, kui palju võib õpetada üks kahe nädalane projekt ning kui kiiresti võivad osad inimesed kalliks saada. Leidsin mitu väga head sõpra kellega üritan ka edaspidi kontakti hoida. Sain näha maailma läbi minu kultuuri ruumist täiesti erinevate inimeste silmade. Olen enesekindlam, iseseisvam ja teadlikum ümbritseva suhtes. Julgen märgata, hoolida ja probleemidele lahendusi leida. Väga tore oli ka see, et saime kohalike kooli noortega vestelda ja koos mängida. See tegi kogu asja veelgi isiklikumaks ja soojemaks. Projekt tegi mulle puust ja punaseks selgeks, et olenemata inimese taustast või keelest, mida ta räägib on võimalik luua tugev side ja kõige lihtsam ja lõbusam on seda teha mängides. - Alina ✦•····································································································•✦•····································································································•✦ Itaalia projekt oli huvitav ja vahva. Sai näha ja kogeda võluvat Sant’Agata de Goti linna. Projektis õppisime päris palju uusi ja põnevaid mänge teistelt osalejatelt. Samas nägime päris palju sarnaseid mänge, mida mängitakse ka Eestis. Minu lemmikuks mänguks jääb siiski „Murder mystery dinner“, see oli väga põnev. Lisaks sai tutvuda nii paljude erinevate inimestega ja kuulda nende eludest ning arvamustest. Väga lõbus ja tore kogemus. - Maris ✦•····································································································•✦•····································································································•✦ Minu 2 nädalat Itaalias möödus liiga kiiresti, aga väga lõbusalt. Ma kohtasin imelisi inimesi, õppisin palju nende kultuurist ning mängisime palju väga põnevaid mänge. Ma olen ülimalt tänulik, et on selliseid võimalusi kus noored saavad reisida ja näha maailma. Sellised võimalused annavad edasi nii palju uusi kogemusi ja elutarkusi. Tutvusin inimestega keda ma poleks kunagi varem kohanud ima selle projektita. Sant’Agata De’ Goti oli väga kaunis linn kus oli palju teha ja näha. Sooviksin kindlasti sinna kunagi tagasi minna. - Renata ✦•····································································································•✦•····································································································•✦ “Learning by gaming “ noortevahetus oli mulle kui projektijuhile väga huvitav ja arendav. Erinevad situatsioonid ja lahendused läbi mängude võimaldasid kõikidel osalejatel leida enda persoonile aktuaalsed teemad, millega kas kohe või tulevikus tegeleda tuleks, läbi mille kasvada ja ennast paremini tundma õppida. Olen siiralt tänulik, et mul oli võimalik sellest projektist osa võtta. Eesti gruppi esindasid äärmiselt targad, intelligentsed, soojad ja avatud inimesed, suur rõõm oli koos nende noorte inimestega Eestit esindada. Tükike südamest jäi Itaaliasse maha ka, sest meie eest hoolitsenud super tiim sai nii kalliks selle lühikese aja jooksul. - Elo From 12th to 21th of September 2022, we had the opportunity to participate in a youth exchange called "Together for Human Right" in Cyprus. Four participating countries and nine days of learning about culture and issues in our world. We made a lot of new friends from Cyprus, Greece and Hungary.
The journey to Larnaka took a while (13 hours). We arrived after 3 flights and we were taken by a surprise: we already met some of the Greek participants at the airport. We had a lot of exciting events during the project. We organised one workshop ourselves and participated in multiple workshops about human rights, so we could dig deeper about the topic and understand it better. We started most of the workshops with energizers, which were a lot of fun. We had role plays, cultural and karaoke nights. During cultural nights we shared information about Estonia and learned a lot about Hungary, Greece and Cyprus. Also, we tried their traditional food and dances. Project acitvities went according to the plan, the organizers did a great job. They are very welcoming and loving people. The food during the project was amazing: local cuisine including souvlaki, tzatziki, tasty salads and fresh fruits. One of the most rewarding experiences was definitely getting to know the village of Agros where the project was held. Agros is a rather small village in the heart of the island with its 800 citizens. Agros is located in the mountains and we had a picturesque view from our hostel. In Agros you can also find a hotel, a lot of pubs and even the most exotic sight: a rose field and rose products manufactury. During the project we also visited together a famous port town called Limasol and the capital Nicosia. We had a tour in both cities but we also had some free time to hit the beach and the old towns. Definitely, it was an experience that will not soon be forgotten. We are very grateful to the organisers to make this youth exchange happen! 4.-12. septembril 2022 oli meil võimalus osaleda Portugalis H2O-nimelise organisatsiooni korraldatavas noortevahetuses "Climate Change? NO! Change yourself!". Kümme osalejariiki; kümme päeva kohaliku eluolu, kultuuri ja probleemidega tutvumist; kümneid uusi tuttavaid – tegu oli kogemusega, mis niipea ei unune.
Teekond Arrouquelasesse ei kulgenud viperusteta: kelle jaoks oli see esimene lennureis omapäi, kelle lend hilines, kes pidi lennu tühistamise tõttu veetma öö Rootsis... Kohale jõudnud, tabas meid üllatus üllatuse otsa: esiteks oli juba õhk hoopis teistsugune kui Eestis. Toit – pool sellest moodustas sai ja vein. Mis kell, kus, mida? – vaatame! Alguses oli veidi raske leppida, et kõik ei jookse nööri mööda, et kõik ei muretsegi, mis edasi saab ja ei kahtle, kas tehtu on piisavalt hästi tehtud, kuid ajapikku harjusime olukorraga ning lasime asjadel omasoodu kulgeda. Üks vahvamaid elamusi oli kindlasti külaga tutvumine – kuigi alguses tundus tänavaterägastik lahtiharutamatu, õppisime mõne päeva jooksul kõik olulisemad ja põnevamad käigud selgeks. Sellele aitas oluliselt kaasa maastikumäng, mis jooksutas meid läbi terve Arrouquelase tähtsamate punktide: loomulikult kuulus nende hulka jalgpalliväljak, külapood, H2O kontor, liköörimeistrist vanamehe salajane garaaž, noorte rajatud purskkaevuga roheala... Muljet avaldas ka künka (meie jaoks mägi!) otsas kõrguv tulevalvurite torn: kogu suve jälgivad sealsed külaelanikud ning noortekeskuse vabatahtlikud sealt ümberkaudseid metsi, et kuivast ilmast süttivaid metsapõlenguid varakult silmata ning nende levikut peatada. Tutvusime mängu käigus ka kohalikega, kes küll enamasti meiega ühtegi sama keelt ei kõnelenud, kuid imekombel ikkagi meiega kõik maailma asjad selgeks arutatud said. Ise ka ei tea, kuidas see juhtus. Loomulikult oli kanuumatk oli äärmiselt meeldejääv – eestlasliku kangekaelsusega finišeerisid meie alused loomulikult esimeste seas, sellal kui teised veel tasa-tasa juttu ajades sõitu nautisid. Ikka lipp kõrgel! Sel matkal tuli välja ka üks suurimaid sealseid kliimaprobleeme: tohutud alad metsi olid lihtsalt ära kuivanud, osa ka põlenud; samuti jäime korduvalt paatidega jõepõhja kinni, sest vett oli mõndades lõikudes väga vähe. Nägime oma silmaga, millega kohalikud iga päev rinda pistma peavad. Loomulikult ei puudunud projektist ka kliimateemalised ettekanded ja töötoad – meid külastasid nii Zero kui Oikose esindajad, kes suunasid meid mõtlema oma kliimajalajäljele, ressursside jaotumisele maailmas, võrdsele kohtlemisele ning ausale kaubandusele. Samuti saime neid teemasid isekeskis lahata: avastasime üheskoos kitsaskohti, pakkusime lahendusi, jagasime ideid ja vaatenurki. Meil oli huvitav kuulda, et mõnel pool maailmas ei olegi taaraautomaate, teised jällegi imestasid, et eestlaste majades enamasti konditsioneere ei ole... Ka maailma mastaabis võrdlemisi lähestikku asuvate ning küllaltki sarnaste lähiajalugudega riikides, tuleb välja, on erinevusi, mida arvatagi ei oskaks! Noortevahetustele iseloomulikult toimusid ka kultuuriõhtud – saime nautida teiste riikide mänge, tantse, muusikat, toite. Meie ise korraldasime oma väikese laulva revolutsiooni: nimelt esitasime oma eestlaste grupiga regilaulu, mille refrään "Neiu, neiu, sina minu neiu, ainult sind mina armastan..." peale meie õhtut kuni laagri lõpuni igal vabal hetkel mõnest telgist, söögisaalist, rõdult või nurgatagusest kajas. Naeratuse tõi see näole küll. Mis veel? Lakkamatud tantsuõhtud, külakõrtsi ees jutustamine, suplus kibesoolases viiemeetriste lainetega ookeanis, varjuteater, viinamarjaistandus... Viinamarjaistandus! Tegemist oli kahtlemata ühe meeldejäävaima päevaga kogu projekti vältel. Hommikul vara suundusime istandusse, kus meid naerulsui vastu võeti, käärid ja ämbrid kätte jagati ning mööda lõputuid marjapõõsarivisid laiali jaotati. Eestlased, loomulikult, said töökuse eest taaskord kiita – eks me läksime sinna ikka mõttega, et korjame kogu istanduse võimalikult kiiresti tühjaks (ja kui on veel midagi vaja teha, eks me siis tegeleme sellega ka...). Päike paistis lagipähe, maa tolmas, käed kleepusid mahlast, marjad aga maitsesid uskumatult magusalt. Töö tehtud, saime loomulikult ka proovida kohalikku veinitoodangut; õhtupoolikul aga läksime appi korjatud marju mahlaks talluma. Tuli välja, et sealne veinitegu just nii ja ainult nii käibki! Samuti olevat tegemist ülemaailmselt hinnatud ja tunnustatud tootjaga, kes pakub suveperioodil tööd paljudele kohalikele ja ka kaugemalt tulijatele. Kümme päeva, kümme riiki, kümned uued tuttavad – kõik see möödus imekähku. Tagasitee kulges õnneks meil kõigil sujuvalt. Ja lõpuks oli ikka hea meel küll, kui 35-kraadise kuumuse alt sai 15-kraadisesse kampsuniilma tagasi. Naer ning soojus aga, mille me Arrouquelasest kaasa saime, ei unune niipea. Riste 2.-12. September osalesime Eesti grupiga Bulgaaria suusakuurort linnas, Pamporovos LARP teemalises projektis „Gladiator Games“.
Mis on LARP? Inglise keeles oleks see ’Live action role-playing’ ehk siis midagi näitlemise sarnast. Meie tegime seda gladiaatorite võtmes. See tähendab, et me riietusime nagu gladiaatorid, mõtlesime nagu gladiaatorid, sõime nagu gladiaatorid. Projekti keskel jagati meid 5 erinevasse looma rühma: Krokodillid, püütonid, lõvid, tiigrid, hundid. Nendes gruppides pidime 30 minutiga mõtlema oma Haka, ehitama oma lipu ja lõpuks ka valmistama etteaste, mida me esitleme lõpuüritusel. Aga mis me peale põhiteema veel tegime? 3ndal päeval läksime mägedesse, jala. Tee oli vaevaline ja kui Google ei petnud siis olime roninud vähemalt 800m vertikaalselt ülesse. Vaade oli imeline, õhk oli mõnus, ülesse saamis rõõm oli fantastiline. Peale ronimise saime ka teha zumbat ja kõhutantsu, mis ei pruugi tunduda nagu suur trenn, kuid uskuge mind kõik nõretasid peale 2h tantsimist. Veel saime proovida oma väitlemis oskuseid ning veel tantsimist, seekord erinevaid valsse. Saime käia ka Balkani suurimas observatooriumis, kus teleskoop oli suurem kui keskmine auto. Kultuuriõhtud olid oivalised. Öeldud oli, et PowerPointi ja tutvustus videoid ei tohi näidata, ning kõik riigid pidid vaeva nägema, et jagada oma maad elavalt ja meeldejäävalt. Saime tantsida Curacao tüdrukutega kohalikku tantsu, Bulgaaria torupilli kuulata, Poola sünnipäeva traditsioone proovida, Rumeenia laule laulda, Slovakkide jooke mekkida, Ukraina mänge mängida, Hollandlasest korraldaja kuulsaid katsumusi proovida ning meie Eesti grupp laulsime rahvaviisi, rääkisime eesti veidrustest ja tantsisime nendega kaerajaani. Projekti mõte oli läbi viia Plovdivi (350k elanikku) antiiksel areenil show. Kõik 5 gruppi esitasid oma näitemängu, mille kallal nad olid päevi vaeva näinud ja pisaraid valanud. Vahepaladena tantsisid kõhutantsu grupp, mängis torupill ja lauldi kohalikku laulu. Kõike seda jälgisid juhuslikult mööda kõndinud inimesed, kes jäid menukat etendust vaatama. Üritus oli fantastiline ja ülimalt äge kogemus. Peale showd läksime sööma, nautisime õhkkonda, testisime kohalikku veini. Mõeldes tagasi kõigele sellele, mis me ära tegime paneb see imestama. Kuidas me suutsime ainult 10 päevaga nii palju korda saata, kuidas me suutsime terve 2 tunnise show esitada, kuidas me peale igat raju ööd ikka ärkasime 8:30, et minna sööma järjekordset hommiku sööki. Kui mul oleks võimalik seda uuesti teha reisiksin kasvõi juba täna tagasi! Olge mõnusad edasi ja näeme kunagi mõnes projektis, Ciao! Thank you @cultureclash4u for organizing the event and @coddrin for capturing all the activities! Karlis 1.-10. aprill 2022 osalesid noored Eestist noortevahetusel Slovakkias, kus tegeleti ärevuse ja depressiooni ennetamise ning tasandamisega. Noortevahetuse käigus valmis Booklet, mille leiad siit:
From 16th to 25th of August we participated in a youth exchange in Marja Talu, Tõrva. The topic of the youth exchange was human rights and hate speech. The participants were from six different countries - Poland, Italy, Romania, Spain, Estonia and Portugal. The project was centered around avoiding discrimination and building tolerance and fairness. It was reached by using different workshops and group events that aimed to build the trust between participants acceptance of all backgrounds, subtly trough elimination of any discriminatory and biased mindset.
Each country had their own sessions and workshops that they needed to prepare and conduct. This gave us to see different points of views and learn a lot of new energizers and workshop ideas. Different participating countries had to present their culture during cultural nights. People learnt new information about cultural aspects in different countries. Most of the learning we did in this project was non/formal. It was really great that we could learn from other young people. Besides the sessions and workshops we also had some fun activities. We went canoeing and had a public action day trip to Tartu. Here are some memories and ideas of the Estonian team participants: In this project I really enjoyed the topic of the project. I learned more about hate speech and human rights. Furthermore the project made me think more about current problems in society. My favourite part was the communication during workshops and getting to know people during energizers and different activities. The cultural evenings were also really fun. We learned new cultural dances, listened to national songs and got to try some national treats and dishes. Every day was very eventful and exciting. We did fun and different activities. For example, we discussed different topics and got new knowledge through non-formal learning. We played games and shared our emotions and opinions. During the nights we had cultural nights. These were very fun and interesting and I learned a lot. They also helped us to understand and connect with the participants better. The atmosphere during the project was comfortable and accepting. Everyone was very helpful and supportive - we were like a big family. This project gave me wonderful experiences, a lot of new connections and emotions. Thanks to this project and the participants I changed some of my points of view and I feel better about myself. I am very glad that I could participate in this project. This project was a really nice way to ease into learning and end the summer. I met a lot of new people from around Europe. During the workshops we had a lot of laughs and light moments but also discussed harder topics and shared some tears. I loved how you could see the connections between people after the discussions about hard topics - people were talking in small groups, sharing hugs and encouraging words. We learned a lot about different cultures and could tell the other participants about Estonian culture on our Independence restoration day. I will cherish these memories and connections we made during this project and I hope to see all the participants again. The project had its impact on different aspects. The daily exposure of an individual to different social and mental events has contributed to the personal development on different levels. For example, daily workshops have taught the importance of the utilisation of one’s cognitive capabilities and knowledge while maintaining team-work and objective mentality. The chance to be creative and contribute to the team during workshops’ challenging and previously untouched topics has given the feeling of complacency and connection among participants and inspired us to initiate workshops, partake in controversial events, and built the confidence of speaking our minds. Moreover, the daily organisation of collaborative and bonding activities, like energizers and free get-together periods, has broken the fear of different behaviours and speeches among participants, leading to a healthy and relieving chances of self-expression, an important ability to learn and acquire for a better psychological and social development. Speaking of get-together moments, sauna day gave the warmth of the oneness of the humanitarian mentality, one that always strives to establish and maintain peace, love, and satisfaction among people worldwide. It was nice that this international community really enjoyed the presence in a project of such a topic, and all felt like one family at the end with no barriers. During those days we got very close to each other, found new friends and got a lot of good emotions and memories. Thanks for Erasmus+ which gave us this cool opportunities. Youth exchange “NOH?! Let’s Do It!” was funded by the European Union in the framework of Erasmus+. #seiklejatevennaskond #dezvoltareactiva #associazionekora #217sur #semprefrente #teatrometaphora #erasmus+ 1-10.08.22 oli meil rõõm osaleda Poolas, Olsztynis Youth Human Impact Associationi korraldatud koolitusel „Invest in women to make them leaders!”, mis käsitles naiste võimestamist, et edendada naiste esindatust poliitikas ja muudes juhtrollides, seda pärssivaid süstemaatilisi faktoreid, eelarvamusi ja takistusi ning kuidas nende vastu võidelda, soolist võrdõiguslikkust ning heaks juhiks olemist.
Koolitusel pandi rõhku 24 osaleja feministliku maailmapildi avardamisele, teineteise riikide poliitiliste ja kultuuriliste eripärade teadvustamisele, endas juhioskuste arendamisele ja sellele, kuidas julgustada ning inspireerida teisi naisi samuti juhtrolle võtma ning avalikus sfääris aktiivsemalt osalema. Osalejateks olid erinevad noortega töötavad inimesed ja aktivistid Bulgaariast, Kreekast, Poolast, Gruusiast, Eestist, Ukrainast ja Valgevenest. Koolitus oli intensiivne, kuid äärmiselt põnev. Spetsiifilisematest teemadest tegeleti muuhulgas näiteks ennastkehtestava ja efektiivse suhtlemisega, erinevate juhtimisstiilidega, mitteformaalse õppe meetoditega, naiste võimestamise meetodite ja positiivsete näidetega, naiste nähtavuse suurendamise strateegiatega, naisjuhtide kohta käivate soostereotüüpide, sotsiaalsete normide ja rassistlike eelarvamustega, naisi igapäevaselt tagasihoidva süstemaatilise diskrimineerimise aluste ja ilmingutega ning kuidas selle vastu võidelda. Samuti uurisime mõisteid nagu võrdsus-õiglus (equality-equity) ning seda, kuidas viimased kaks on kahjulikud kõigile, mitte vaid naistele. Lisaks taustateadmiste arendamisele tehti ka praktilisemat tööd – üheskoos arendati tööriistu ja metoodikaid, mida rakendada noorte naistega töötamisel ning planeeriti ka oma koduriigis erinevaid töötubasid ja projekte, mida läbi viia just sellel koolitusel õpitud ja omandatud teadmiste ning oskuste najal. Koolituse korraldajate poolt naiste võimestamiseks väljatöötatud tööriistakast peaks jõudma kõigi osalejate e-postkasti septembrikuus, pärast mida tuleb meil teha tööd, et seda oma kogukondades levitada ning üha suurendada võrgustikku, mis toetab, innustab ja julgustab naisi meie ümber võtma juhtrolle, osalema otsuste langetamises, avalikes aruteludes ja ka poliitikas. Kuigi projekt oli väga töine, jäi meil ka vaba aega Olsztyni avastamiseks – näiteks käisid osalejad järves ujumas, vanalinna ja sealset lossi uudistamas ning rakendasid oma värskelt õpitud efektiivse suhtluse oskuseid paaritunnise kajakisõidu käigus. Mitmel õhtul toimusid meil ka kultuuriõhtud, kus iga riigi meeskonnad tutvustasid oma kodumaa muusikat, toitu, jooke, peomänge ja -tantse ning sai ohtralt Kahooti mängitud. Eesti meeskond tutvustas muuhulgas kama ja küpsisetorti ning pani kõik osalejad kaerajaani tantsima. Tagasiside meie kultuuriõhtule oli positiivne ning mitmed osalejad hakkasid mõtlema Eesti külastamisele. YHI koolitus oli hästi läbimõeldud, sisukas ning äärmiselt vajalik, et suurendada naiste esindatust ja kaasatust poliitikas, otsuste langetamises ja juhtrollides kõikidel tasemetel. Lisaks sellele, et koolituse käigus võimestati otseselt kõiki osalenuid, anti neile ka oskused ja inspiratsioon minna ning samamoodi võimestada enda kogukonna liikmeid – loodi doominoefekt, millel on potentsiaal tuua muutust ja võrdsust kogu ühiskonda, alates rohujuure aktivistigruppidest kuni parlamentide ja rahvusvaheliste organisatsioonideni. Just nii luuaksegi maailma, milles tahame elada – õiglusel, kaasavusel ja demokraatial põhinevat maailma, kus võrdne esindatus on norm, mitte ajutine juhus. Koolitust rahastas Euroopa Liit. Marlen 1.08-8.08 õnnestus osa võtta noortevahetusest, mis toimus Istanbuli lähedal Silivri külas. Projekti teemaks oli ettevõtlus ja selleks vajalike oskuste arendamine, mille raames läbisime erinevaid workshope. Osa võtsid 6 riiki: Eesti, Tšehhi, Türgi, Ukraina, UK ja üks noormeest Norrast.
Esimestel päevadel oli rõhk üksteise tundma õppimisel ja erinevatel nimemängudel. Meeldis, et kõik programmi osad ei olnud loengu formaadis, vaid olid vabalt üles ehitatud. Palju oli mängulist lähenemist ja ka näiteks tantsimist. Teemaline programm hakkas pihta alles kolmandal päeval, kui oli esimene workshop. Kõik ettevõtlusega seotud töötoad olid riikide vahel ära jagatud. Workshopide teemad varieerusid järgnevalt: CV ja motivatsioonikirja koostamine, mille viis läbi Ukraina meeskond. Järgnevalt viis UK läbi teemal “Avalikult rääkimine”. Tšehhi viis töötoa läbi teemal “Ettevõtlus”. Meile osutus teema “Tööintervjuu” ning antud teemale vastavalt valmistasime ette töötoa sisu (kava ja mängud). Enamus töötoad olid väga loomingulised ning kaasahaaravad. Projektis oli ka alaealisi ja sellises vanuses noori, kelle jaoks olid paljud teemad uued ja huvitavad ning meeldis olla neile inspiratsiooni ja uute teadmiste allikaks. Õhtuti olid kultuuriõhtud, kus saime uut informatsiooni erinevate kultuuride ja eripärade kohta. Kultuuriõhtud koosnesid palju erinevate rahvuste tantsude tantsimist ja söökide söömist. Ühel õhtul oli meil ka Eurovisiooni pidu, kus pidime esinema erinevate laulude ja tantsudega. Ühel päeval sõitsime ka Istanbuli ning kõik said vabalt valitud tegevusi teha ja Istanbuli avastada. Projekti õhtud olid täis tantsu ja tralli, kus me tihtipeale tantsisime veel teiste riikide rahvustantse ja saime kõikidega veel lähedasemaks. 22. – 31.07.2022 tekkis mul võimalus võtta osa noortevahetusest, mis toimus Hodoše-nimelises külas Põhja-Sloveenias. Projekti teemaks oli vabatahtlik töö ja selle mõju vähemusgruppidele, nagu näiteks LGBT+ ja romaanirahva kogukondadele. Osa võtsid seitse riiki: Eesti, Sloveenia, Leedu, Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Portugal.
Kuigi ööbisime Hodošes, toimus mitu ekskursiooni Murska Sobotasse, kus saime näha häid näiteid viisidest, kuidas valitsus ja vabatahtlikud on aidanud parandada abivajajate, nagu näiteks kodutute eluolu. Samuti saime ise mitu korda võtta osa vabatahtlikutööst, näiteks korjasime Murska Sobota karjääri ümbruses prügi, veetsime ühe hommikupooliku vanadekodu elanikega ja mängisime mustlasperede lastega. Samuti saime külastada Sloveenia pealinna Ljubljanat. Päevil, kui me ekskursioonidel ei käinud, võtsime majutuskohas osa humanitaarsete probleemide teemalistest töötubadest ja arutlustest. Õhtuti toimusid kultuuriõhtud, kus iga riik tutvustas enda riigi kombeid ja tavasid, seega oli tegemist silmaringi avardava ja hariva, kuid samas väga lõbusa projektiga. Kui Sa mõtled projektile minemisest, kuid oled veidi kõhklev, siis soovitan enda hirmudest üle olla ja saada üks huvitav ja rahvusvaheline kogemus, mida jääd mäletama kogu eluks! Sabine Liisa |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
July 2024
Categories |